Selles Tallinna südalinnas asuvas neoklassitsistlikus hoones (arhitektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn, 1913; rekonstrueeritud 1947) toimuvad Eesti vabariigi kõige pidulikumad esindusüritused, sh presidendi vastuvõtud ning suurejoonelised uusaastapidustused.
Kontserdipaigana piirab ligi 500 m² suuruse Estonia kontserdisaali kasutusvõimalusi vaid korraldaja fantaasia. Estonia kontserdisaali toolide teisaldussüsteem võimaldab muuta akadeemilise kontserdiõhkkonna intiimseks kammersaaliks, moesõu või popkontserdi paigaks, ballisaaliks või teaduskonverentsiruumiks. Kontserdisaalis toimuvad kontserdid, kontsertvastuvõtud, banketid, moeetendused, lauluvõistlused, tähtpäevasündmused, koolide lõpuaktused, seminarid, näitused ja heategevusüritused.
Estonia kontserdisaal on kavandatud ning ehitatud osana Estonia teatri hoonest, mille arhitektid on Armas Lindgren ja Olivia Mathilda Lönn.
7. septembril 1913 toimus vastavatud Estonia teatrimaja kontserdisaalis esimene kontsert, kus kõlas Artur Lemba, Artur Kapi ning Rudolf Tobiase muusika. Sama päeva hilisõhtul kanti ette Joseph Haydni „Aastaajad“, esitajateks Estonia teatri orkester ning muusikaosakonna segakoor.
Estonia teatrimaja sai olulisi purustusi 9. märtsil 1944 pommirünnakus. Samal aastal algasid ülesehitustööd arhitekt Alar Kotli eestvedamisel. Estonia kontserdisaal avas taas uksed 1946. aastal.
1997. aastal tehti Eesti Kontserdi eestvõttel Estonia kontserdisaalis põhjalikke renoveerimistöid sisearhitekt Malle Agabuši projekti alusel. Ulatuslikke renoveerimistöid on Estonia kontserdisaalis tehtud ka aastatel 2019–2020 sisearhitekt Juta Lemberi juhtimisel.