Selles Tallinna südalinnas asuvas neoklassitsistlikus hoones (arhitektid A. Lindgren ja W. Lönn, 1913; rekonstrueeritud 1947) toimuvad Eesti vabariigi kõige pidulikumad esindusüritused, sh presidendi vastuvõtud ning suurejoonelised uusaastapidustused.
Kontserdipaigana piirab ligi 500 m² suuruse Estonia kontserdisaali kasutusvõimalusi vaid korraldaja fantaasia. Estonia kontserdisaali toolide teisaldussüsteem võimaldab muuta akadeemilise kontserdiõhkkonna intiimseks kammersaaliks, moesõu või popkontserdi paigaks, ballisaaliks või teaduskonverentsiruumiks. Kontserdisaalis toimuvad kontserdid, kontsertvastuvõtud, banketid, moeetendused, lauluvõistlused, tähtpäevasündmused, koolide lõpuaktused, seminarid, näitused ja heategevusüritused.
Estonia kontserdisaal on planeeritud ning ehitatud osana Estonia teatri hoonest, arhitektid Armas Lindgren ja Olivia Mathilda Lönn.
7. septembril 1913 toimus vastavatud Estonia teatrimaja kontserdisaalis esimene kontsert, kus kõlas A. Lemba, A. Kapi ning R. Tobiase muusika. Sama päeva hilisõhtul kanti ette Haydni „Aastaajad“, esitajateks Estonia teatri orkester ning muusikaosakonna segakoor.
9. märtsil 1944 hävis pommirünnakus Estonia teatrimaja. Samal aastal algasid ülesehitustööd arhitekt Alar Kotli eestvedamisel.
1946 taasavas uksed Estonia kontserdisaal.
1997 suvel toimusid Eesti Kontserdi eestvõttel Estonia kontserdisaalis põhjalikud renoveerimistööd.
2019–2020 tehti Estonia kontserdisaalis ulatuslikke renoveerimistöid.