Selles Tallinna südalinnas asuvas neoklassitsistlikus hoones (arhitektid A. Lindgren ja W. Lönn, 1913; rekonstrueeritud 1947) toimuvad Eesti vabariigi kõige pidulikumad esindusüritused, sh presidendi vastuvõtud ning suurejoonelised uusaastapidustused.
Kontserdipaigana piirab ligi 500 m² suuruse Estonia kontserdisaali kasutusvõimalusi vaid korraldaja fantaasia. Estonia kontserdisaali toolide teisaldussüsteem võimaldab muuta akadeemilise kontserdiõhkkonna intiimseks kammersaaliks, moesõu või popkontserdi paigaks, ballisaaliks või teaduskonverentsiruumiks. Kontserdisaalis toimuvad kontserdid, kontsertvastuvõtud, banketid, moeetendused, lauluvõistlused, tähtpäevasündmused, koolide lõpuaktused, seminarid, näitused ja heategevusüritused.
Estonia kontserdisaal on kavandatud ning ehitatud osana Estonia teatri hoonest, mille arhitektid on Armas Lindgren ja Olivia Mathilda Lönn.
7. septembril 1913 toimus vastavatud Estonia teatrimaja kontserdisaalis esimene kontsert, kus kõlas A. Lemba, A. Kapi ning R. Tobiase muusika. Sama päeva hilisõhtul kanti ette Haydni „Aastaajad“, esitajateks Estonia teatri orkester ning muusikaosakonna segakoor.
Estonia teatrimaja sai olulisi purustusi 9. märtsil 1944 pommirünnakus. Samal aastal algasid ülesehitustööd arhitekt Alar Kotli eestvedamisel.
Estonia kontserdisaal avas taas uksed 1946. aastal. 1997. aastal toimusid Eesti Kontserdi eestvõttel Estonia kontserdisaalis põhjalikud renoveerimistööd. Ulatuslikke renoveerimistöid tehti Estonia kontserdisaalis ka aastatel 2019–2020.